1 Korint 1
PNG1 Kraist JisösnöŠPol ni noholiga Anutugö jitÅaÅgö dop melaimelai azi aposol akzal. NöÅön urumeleÅ alani Sostenes yambuk tatzit. 2 AnutugöreÅ könagesö Korint sitinöŠmaljei, nöÅön embuk BuÅa keu eraum mötpingöra kazal. Kraist JisösnöŠiÅini eÅgoholiga yambuk qekötahögetka tök kutum eÅgiiga sarakÅi akze. Mewöyök ambazip denike yeÅön gölme dop Kembunini Jisös Kraistkö qetÅi qeta köulukögetka i aka nini mohok kembu ak neÅgimakzawi, mönö körek eÅgöra BuÅa Kimbi ki ohozit. 3 Anutu Iwinini aka Kembu Jisös Kraist yetkön mönö kalem möriam eÅgiyohotka luainöŠmalme. Mewö. 4 IÅini Kraist Jisösbuk qekötahöba kingetka AnutunöŠkalem möriamÅi eÅgiyöhi, miaÅgöra mönö nalö dop eÅgöra Anutuni saiwap jiba möpöseimakzal. 5 IÅini Kraistpuk qekötahöba kingetka nup memegö mötmöt kalemÅi keleÅmaleleÅ eÅgiiga mötmöt könaÅi könaÅi buÅa qem aÅguba ölöp BuÅa keugö könaÅi pakpak jimakze. 6 Nini Kraistkö könaÅi naÅgöba jiinga keu miaÅgö ölÅan ahuba köhöii kinjeaÅgö dop mötmöt kalem pakpak mi eÅgiyök. MiaÅgöra Anutu möpöseimakzal. 7 MiaÅgöra nup memegö mötmöt kalem kungöra qahö osiba kinda Kembunini Jisös KraistnöŠkunbuk asuhumapköra mambörakze. 8 Kembunini Jisös KraistnöŠmem köhöim eÅgiiga nalö teteköÅe aukÅe asuhumawi, nalö miaÅgöreÅ iÅini solanÅi aka keuÅini qahö kinda i ekÅe. 9 AnutunöŠkeuÅi törörök wuataÅgöba bauköm eÅgimakÅa. YaÅön iÅini nanÅi NahönÅi Jisös Kraist Kembuninambuk toroqeba malmegöra eÅgoholök. Mewö. 10 O urumeleÅ alaurupni, nöÅön Kembunini Jisös Kraistkö qetÅe kewö uru kuÅgum eÅgizal: IÅini mönö körekÅanök urumohot aka sutÅine jujul kude aka malmemö, uruÅini mindirigetka mohot aiga mötmöt mohot wuataÅgöba malme. 11 O urumeleÅ alaurupni, iÅini sutÅine aÅgururuk gwötpuk aka maljei, miaÅgö buzup keuÅi ambi Kloegö saiwaurup tosatÅan mönö jigetka möral. 12 Kewögöra mi jizal: EÅgöreÅök tosatÅan kewö jimakze, “NeÅön Polgö keuÅi wuataÅgömakzin.” TosatÅan “NeÅön Apolosgö keuÅi wuataÅgömakzin,” jimakze. Toroqeba tosatÅan kewö jimakze, “NeÅön Pitögö keuÅi wuataÅgömakzin.” DumÅe kunbuk tosatÅan kewö jimakze, “NeÅön mönö Kraistkö keuÅi wuataÅgömakzin." 13 KraistnöŠjula gwötpuk ahök me? Pol nöÅön mönö eÅgöra aka maripomnöŠkömuyal me? Pol nöÅgö qetne o melun mem eÅgiget me? Mewö möt sohobepuk? 14 NöÅön eÅgöreÅök Gaius aka Krispus o melun mem etkialmö, tosatÅi mi qahö mem eÅgialaÅgöra “Anutu saiwap!” jizal. 15 MiaÅgöra “Polgö qetÅe o melun mem neÅgiget,” kunÅan keu omaÅi mewö jibapuk. 16 O ölÅa, Stefanas aka yaÅgö saiwaurupÅi mi mewöyök o melun mem eÅgialmö, yeÅgö andöÅine kun o melun mem waÅgial me qahöpto, mi törörök qahö mötzal. 17 KraistnöŠni ambazip o melun mem eÅgimamgöra aka qahö melaim niÅgiyökmö, Ãlöwak BuÅa jim sehimamgöra jiiga anda kamakzal. KraistnöŠneÅgöra aka maripomnöŠkömuyöhi, nup miaÅgö ösumÅan eta omaÅi akapuk. MiaÅgöra BuÅa keu mi gölme azigö mötkutukutu qakÅe laÅ qahö jimakzal. Mewö. 18 Ambazip könöp siagö buÅaya akÅei, yeÅön maripomÅaÅgö BuÅa keuÅi möta miaÅgöra mötket uruqahö keuya akza. Mewö akzapmö, Suepkö buÅaya akzini, neÅgöra keu miaÅön mönö Anutugö kukösumÅi indeli mörakzin. 19 MiaÅgö keuÅi BuÅa KimbinöŠkewö ohoget ahöza, “NöÅön mötmöt ambazip mötkutukutuÅini köndeÅbiga sohoma. ‘Möt asarim yakömakzin,’ jimakzei, yeÅgö mötmötÅini mönö mem sohobiga sörörauba omaÅi akÅa." 20 Mötkutukutu ambazip ölÅi mi denike malje? Buk oyoÅda mötmötkö könaÅi miwikÅaigeri, mi denike? GölmenöŠjitnakölikö böhi aka keu meleÅqeleÅda jimakzei, mi mönö ölÅa qetpuk akze me? GölmenöŠmötkutukutu ketaÅi ahözawi, AnutunöŠmönö mi mem kaheiiga (sahahaiiga) uruqahö mötmöra akza. Keu mi ölÅa. 21 AnutunöŠnanÅi mötkutukutuÅaÅgö dop gölmenöŠmalmalgö areÅi alökmö, ambazipnöŠnanÅini mötkutukutuÅine naÅgöba mewö miaÅön Anutugö könaÅi möt kutubingö osiba tönpin malget. Osiba mala KraistnöŠmaripomnöŠkömuyöhi, miaÅgöra “Uruqahö keuya!” jiba mötketmö, AnutunöŠBuÅa keu mi neÅön jim sehibingöra jiyök. Mi jim asariinga denike yeÅön uruÅini meleÅda möt narizei, mi dom-amöt qem eÅgimamgö möri dop kölök. 22 Juda yeÅön aiwesök aÅgöletot asuhumegöra kapaÅ kölakzemö, Grik kantri yeÅön mötkutukutuÅinan sehimapköra jarumakze. 23 Mi jarumakzemö, neÅön Kraist maripomnöŠqeget kömuyöhaÅgö BuÅa keuÅi jim sehimakzin. Juda yeÅön keu mi mötketka uruÅini böliiga miaÅgöreÅ qaköba uruÅini qahö meleÅmakze. Kian kantri yeÅön miaÅgöra mötketka uruqahö keuya akza. 24 GwötpukÅan mewö mötzemö, AnutunöŠneÅgoholi urunini meleÅnini, neÅgöra KraistnöŠmönö Anutugö mötkutukutuÅi indela Anutugö kukösumÅi neÅgimakza. Juda me kantri tosatÅi akzini, mi töndup Kraistpuk qekötahöba kinda mohot akzin. 25 Ambazip neÅgö mötkutukutunini aka ösumnini mi eretÅi. AnutunöŠuruqahö akawak, miaÅön mönö töndup ambazip mötkutukutunini oÅgita öÅgöÅgöÅi ketaÅi akawak. AnutunöŠlölöwöröÅi akawak, miaÅön mönö töndup ambazip ösumnini oÅgita köhöikÅi kötökÅi akawak. 26 UrumeleÅ alaurupni, nanÅini könaÅini denöwö ahöiga AnutunöŠeÅgoholöhi, mi mötmöriget? IÅini gwötpukÅan gölmegö mötkutukutu ketaÅi qahö memba malget. GwötpukÅan kukösum qakÅe sukinapÅinambuk qahö malget. IwiurupÅini gwötpukÅan qetbuÅaÅinambuk qahö malget. 27 Mewö qahöpmö, gölme ambazipnöŠeÅgöra mötketka uruqahö ambazip omaÅi akzei, AnutunöŠmönö iÅini mewöÅi möwölöhöm eÅgiyök. Gölmegö mötmöt ambazip ipÅi mi gamu qem eÅgiyök. Gölme ambazipnöŠeÅgöra mötketka lölöwöröÅi akzei, AnutunöŠmönö iÅini mewöÅi möwölöhöm eÅgiyök. Gölmegö kukösum ambazip ipÅi mi gamu qem eÅgiyök. 28 Gölme ambazipnöŠjijiwilit ak eÅgiba könaÅinaÅgöra mötketka etqeqeÅi akzei, AnutunöŠmönö iÅini mewöÅi möwölöhöm eÅgiyök. GölmenöŠyuai akzei, yeÅgö qetbuÅaÅini mem solanii qahöwakÅapköra yuai kun qahö akzei, mönö mi möwölöhöm eÅgiyök. 29 KunöŠAnutugö jemesoholÅe sileÅi memba öÅgöbapuköra mönö mewö meköba möwölöhöm eÅgiyök. 30 AnutunöŠnam köl eÅgiba eÅguaÅgiriga Kraist Jisösbuk qekötahöba mal köhöimakze. YaÅön Anutugö mötkutukutuÅi qainÅi kun indeli mörakzin. KraistnöŠsohopnini memba keunini jim teköi solaniba maljin aka tök kutum neÅgiiga sarakÅi akzin. 31 BuÅa KimbinöŠkeu kewö ohoget ahöza, “KunÅan sileÅi memba öÅgömawi, yaÅön mönö Kembu möt waÅgizawaÅgöra aka sileÅi mem öÅgöma.” Keu miaÅgö dop ahinga dop kölma. Mewö.
