2 Pitö 2
PNG1 Kezapqetok ambazip takapulakaÅi mi mewöyök Israel könagesö sutÅine asuhuget. MiaÅgö dop eÅgö sutÅine böhi sohoboho mewöyök asuhume. Asuhuba kinda mötnaripÅini ayuhumapkö eÅololoÅ keu kembaÅi kembaÅi mi tölapköba memba sutÅine kame. KetaÅamninan sohopÅini meyöhi, Kembu mi mewöyök qaÅ köl waÅgiba mewö miaÅön nanÅini köndeÅ aÅguba wölaÅ ayuhume. 2 Mewömö, mi töndup ambazip sehisehiÅan mönö yeÅgöreÅ serowilin silikÅini wuataÅgöba nanÅini imbi-imbi malme. Mewö malmeaÅgöra ambazip mötmötÅini qötömötötaÅ aketka urumeleÅgö köna ölÅan mötmötÅine gamuÅambuk ahakÅa. 3 Böhi takapulakaÅi mieÅön mönö yuai membagun membingö köpösöÅgöba nepaqepalok aka kösohot könaÅi könaÅi jimbureÅ (zöm mindiriwa) aka laÅ jim sehiba malme. Mewö malgetka eÅön mi möta amqeba moneÅ yuai tokogetka laŠörömgöjup memgöjup aka malme. AnutunöŠambazip mewöÅi yeÅgö keuÅini lök möpÅaÅgö möpÅe jim teköiga likepÅi meleÅniga qakÅine öÅgömapkö ahöza. AnutunöŠköndeÅmöndeÅ eÅgimamgö taÅqaÅ ikmaok qahö akÅapmö, öl töhönÅa sihimbölö möta malme. 4 KöndeÅmöndeÅ asuhumapkö galöm meme keu tosatÅi kewö: Suep garata tosatÅan Anutugö jitÅi qetala siÅgisöndok akeri, AnutunöŠi qahö eÅgehoriyökmö, aköm eÅgiiga könöp mire emuyaÅgöreÅ geget. Yaköriba panaman miri dutÅe ala ain tapepnöŠ(muÅgamuÅga) gwaröhöm eÅgiyök. Gwaröhöba galöm köl eÅgiiga keuÅinaÅgö kitipÅi jim tekömapkö mamböt tatkera tata kotze. 5 MöpÅaÅgö möpÅe ambazip aÅgöjörakÅinambuk gölmenöŠmalgeri, AnutunöŠi mewöyök qahö eÅgehoriyökmö, göulu ketaÅi jiiga wahöta eÅguba turum eÅgiyök. Turum eÅgiyökmö, töndup azi Noa miaÅön urumeleÅgö keu jiba ahakmeme diÅdiÅi akÅegö uru kuÅgum eÅgiba malöhi, i aka ambazip 7 mia malmalÅini aÅgön köla sel jöhöm eÅgiyök. 6 Mewöyök Sodom Gomora taon yahöt mi ayuhumahotkö keuÅini jim teköba könöpnöŠeÅgohoiga gapÅiranök ahöyohot. Ambazip aÅgöjörakÅinambuk yeÅgöra yuai denöwö asuhumawi, miaÅgö söpsöpÅi ekingöra mi al eÅgii akzahot. 7 KönöpnöŠkörek eÅgohomamgö ahökmö, töndup azi solanÅi Lot mi mutuk sutÅineyök meköba aÅgön köl waÅgiyök. Iwilele ambazip sero namböÅnamböŠaka nanÅini imbi-imbi ahakmeme tosatÅi laÅ aket eka yeÅgöra möt böliba uruÅan eri malök. 8 Azi solanÅi miaÅön yeÅgö sutÅine mala ahakmeme iwilele kanjamÅambuk eka möta malöhi, miaÅgöra mönö wehön dop möt jiÅjiÅgöba malök. UruÅi sarakÅan mönö sundan böliiga malök. 9 Galöm meme keu jizali, mieÅön Anutugö könaÅi kewö kondelakze: KembunöŠambazip Anutugö malmal köhöikÅi köl gulimakzini, nini ölöp esapesapnöhök meköba bohonini jöhömamgö mörakza. Mi mörakzapmö, ambazip goÅgoÅi mi keuÅinaÅgö likepÅi meleÅni qakÅine öÅgöiga garataurupÅan galöm köl eÅgigetka malme. Mewö mala öÅgögetka nalö ketaÅan kaiga keuÅini jim teköiga toroqeba sihimbölö möta malme. 10 Ambazip sileÅinaÅgö sihim kömbönaÅi bölöÅi wuataÅgöba aÅgöjörakÅinambuk aka iwilelenöŠAnutugö kukösumÅi memba et alakzei, AnutunöŠmi mönö mutuhök jim teköm eÅgiyöhawa sihimbölö ketaÅi möta malme. Böhi takapulakaÅi mieÅön mönö jakbak-öraÅböraÅ qakÅe nanÅini imbi-imbi mala Suepkö bem suahö asakmararaÅinambuk euyaÅgöreÅ maljei, yeÅgöra sömbu-Åini qahö mörakze. Mi qahöpmahöpmö, i mewöyök uruqeqe keu töhöreÅ jim eÅgimakze. 11 Mewö ahakzemö, Suep garata kukö-sumÅinambuk böhi sohoboho mi eÅgoÅgita öÅgöÅgöÅi akzei, mi töndup Suepkö bem suahö ambazip mi Kembugö je mesoholÅe qetala uruqeqe keunöŠtöhöreÅ qahö jim teköm eÅgimakze. 12 Garata yeÅön mewö qahö ahakzemö, ambazip mieÅön sileÅini memba öÅgöba BuÅa keu qahö möt kutuba mi töndup yeÅgöra uruqeqe keu töhöreÅ laÅ jimakze. Sömbup soÅ ewö mötkutukutuÅini ölÅi qahö asuhuiga sömbup malmalgö sihim yuai korembiÅi miyök mörakze. Sömbup soÅ mi asuhugera ambazipnöŠlaÅ eÅguget kömumakzei, yeÅön mönö miaÅgö dop laÅlaÅ tönpin mala ayuhume. NanÅini sihim mötmötÅini goÅgoÅmaÅgoÅan mönö köndeÅ eÅgigetka ayuhum teköme. 13 TosatÅi öröm ureim ak eÅgigetka kahasililiÅ mötketmö, AnutunöŠnanÅini keuÅinaÅgö likepÅi meleÅ eÅgiiga sihimbölö miyök qakÅine öÅgöma. UrumeleÅ eÅön urukalem kondel aÅgubingöra tokoba lömbuaÅ algetka takapulaka böhi mieÅön mönö miaÅgöreÅ mewöyök kamakze. Kaba dogoÅini aukÅe kondela bau numbu nemakze. Mewö aka eÅgö sile töwötÅini boromÅi boromÅi gamuÅinambuk ewö akze. NanÅinak sileÅinaÅgö sihimÅi meköbingöra totoko yuai asakÅe ala sero aukÅe aka laÅlaÅ söÅgaimakze. “Ziozgö lama galöm akzin,” jiba ala eÅgöra qahö mötmöriba tilipköm eÅgibingö sösöÅgai mörakze. 14 JeÅini kaisero jeje aka ambi eÅgehakzei, mi serowilinök akingöra mörakze. Sero siÅgisöndok yuai akingö sihimÅi mi qahöpmahöp mosötpingö mörakze. Ambazip koÅgwarak kölakzei, mi öröm eÅgigetka köna jitÅe gegetka örömböknöŠjölÅini mesiÅmakza. Membagun membingö nepaqepalok köpösöÅgögetka urumötmötÅini köhöikÅi miaÅgöreÅ ahöza. Mewö ahakzeaÅgöra AnutunöŠsaitköm eÅgiiga ayuhume. 15 YeÅön köna diÅdiÅi andö qeba kahalalom jaÅjuÅ anda kezapqetok azi Balam Beorgö nahönÅi yaÅgö urukönöp köna wuataÅgömakze. Kerök azi kembu kunöŠBalam Israel ambazip tilipqilip ak eÅgimapköra töwa waÅgiyöhi, urusihimÅan mönö moneÅ miaÅgöra ak waÅgiyök. 16 Ak waÅgiyökmö, doÅki kunöŠbölöÅamÅaÅgöra jim bölim waÅgiyök. DoÅki sömbup keu qahö jijiÅi miaÅön mönö azi jölnöŠkeu jiba kezapqetok azi miaÅgö urusohop ahakmeme mi jöhöm waÅgiiga osiyök. 17 Ambazip mieÅön mönö o jeÅi jöpjöpköÅi ewö tandök malje. Raidimbom luhutnöŠkousu omaÅi töhöntöhön muwutapköm eÅgimakzawi, mönö miaÅgö dop öne laÅlaÅ anda kamakze. AnutunöŠpandaman göjiwinaÅgö uruÅe yeÅgöra miri areÅgöm eÅgiyöhi, mönö emuyaÅgöreÅ dutÅe geba malme. 18 YeÅön kezapjupjup keu omaÅi jiba sileÅini memba öÅgöba laÅ tiwok-mawok aka tereÅgömakze. Silegö sihim kömbönaÅini bölöÅi wuataÅgöba sero namböÅnamböÅnöŠambazip laŠöröm eÅgimakze. JaÅjuÅ maljei, tosatÅan yeÅgö sutÅineyök ölöŠkölakzei, mönö mi kelök keunöŠkuÅgum eÅgigetka köna jitÅe gegetka örömböknöŠjölÅini mesiÅmakza. 19 Yuai kunöŠambazip kun jöhöba galöm köl waÅgimakzawi, miaÅgö kösöÅan mönö i jöhöiga mi töwa qahö öne welen qeba malja. MiaÅgö dop böhi takapulakaÅi mieÅön kelök keu kewö laÅ jimakze, “IÅini mönö nini toroqem neÅgigetka ölöp kösöÅini qahö solanÅi aka nanÅini imbi-imbinöŠmalme.” Keu mewö jimakzemö, mi töndup nanÅinak aÅgöjörakÅinaÅgö welenqeqeÅi aka miaÅgö kösönöŠmalje. 20 YeÅgö könaÅamÅinan kewö goÅgiiga malje: Kembunini Jisös Kraist Amötqeqe Tonini i möt kutuba mewö miaÅön gölmegö ahakmeme aÅgöjörakÅambuk misiÅgöba andö qebagun mönö kunbuk miaÅgö kösönöŠköpeim aÅguba qaköba tatze. MiaÅgöra könakönahiÅe ölöpölöp malgetmö, teteköÅe böliqölim teköba malje. 21 AnutunöŠkeunini jim teköi solanibingö könaÅi mutuk qahö möt kutuba tönpin malbeak, miaÅön mönö eretÅi ak eÅgibawak. Mewö akawakmö, BuÅa mi ölÅa jigetka möta könaÅi möt kutugetka buÅaÅina ahök. UruÅini meleÅda miaÅgö andöÅe jöjöpaÅ keu töröÅi andö qegeri, miaÅön mönö yuai kanjamÅambuk aka gamu qem eÅgimakza. 22 Andö qeba köpeim aÅguba etkeri, mi uruqesiÅ keu ölbölÅi yahöt mietkö dop akza. Keu jitÅi kun kewö, “KiamnöŠloÅnöhaÅgöreÅ liliÅgöba kamakza.” Keu jitÅi kun kewö, “Bau saÅgoÅninga dumge eleÅda sömuk piliÅpiliÅnöŠluhuba geba lömu aumakza.” Mewö.
