Aposol 1
PNG1 O Tiofilus! Luk nöÅön kösohotni mutukÅi ohoyali, miaÅgöreÅ JisösnöŠnup könahiba memba liliköba ambazip kusum eÅgiba malöhi, miaÅgö kösohotÅi pakpak areÅgöba albi eknöÅ. 2 JisösnöŠnup memba melaimelai azi aposolurupÅi möwölöhöba kusum eÅgiba mala UÅa TöröÅaÅgö ösum qakÅe nup memegöra jim kutum eÅgiyök. Mi eÅgiiga AnutunöŠwaÅgiri SuepnöŠöÅgöyök. NöÅön kösohotni ohoyali, mi miaÅgöreÅ ohom teköyal. Merak miaÅgöreÅök kösohot mi toroqeba ohomam. 3 JisösnöŠsihimbölö möta kömumba kömupnöhök wahöta wehön 40 gölmenöŠtoroqeba malök. Nalö miaÅgö uruÅe aposolurupÅi sömaÅi gwötpuk asuhum eÅgiba Anutu bemtohoÅaÅgö könaÅi toroqeba jim asarim eÅgiba malök. Mewö mala aiwesök tandök könaÅi könaÅi memba kondel eÅgiyök. YeÅön mi eka JisösnöŠguliba maljawi, mi ölöp möt yaköget. Aiwesök ekeri, yeÅön mi naÅgöba jiba dangunu ewö kinje aka kunÅan mi qeapkömamgö osima. 4 Nalö kunöŠyembuk mohotÅe mala kewö jim kutum eÅgiba jiyök, “IÅini Jerusalem siti ki mönö zilaÅ kude mosötme. Iwinan ‘Kalem uruÅine al eÅgimam,’ jiba keuÅi jöhöi jibi mötkeri, mi mönö ölÅambuk akÅa aiga eÅön mönö miaÅgöra mamböta malme. 5 Mutuk JonöŠambazip o töhönöŠmelun mem eÅgiba malökmö, AnutunöŠnalö kude köriiga UÅa TöröÅi uruÅine ala miaÅön melun mem eÅgima.” Mewö. 6 Aposol yeÅön nalö kunöŠtokogetka JisösnöŠsutÅine asuhuiga kewö qesim waÅgiget, “Kembu, göÅön mönö nalö kewöÅe me wani nalönöŠIsrael kantrigö tohoÅi mi kunbuk kuÅguba mem köhöiman?" 7 Qesim waÅgigetka kewö jii mötket, “IwinöŠnanÅi kukösum qakÅe yambu gwani aka aua nalö areÅgöba ali ahözawi, mi mönö eÅön mötmeaÅgö dop qahö. 8 Mi qahöpmö, UÅa TöröÅan eta uruÅine gemawaÅön mönö kukösum eÅgiiga letota nöÅgö könani naÅgöba jiba malme. Mi Jerusalem sitinöŠkönahiba Judia prowins dop köla Samaria prowinsnöŠanda liliköba toroqeba gölme göraÅe eu emu likeplikep angetka dop köl teköba anma." 9 JisösnöŠkeu mi jim teköiga AnutunöŠjeÅini qakÅe waÅgita wahöriga kousunöŠeta esuhuiga euyaÅgöreŠöÅgöiga ekingö uget öÅgöba atatop (jiatatoÅ) köliga jaruba kinget. 10 Mewö öÅgöiga suepnöŠeu ehiba kingetka miaÅgöreÅök azi yahöt malukuÅiri tuat lalamÅi yetkön kösutÅine asuhuba kinohot. 11 Kinda kewö jiyohot, “Galili azi iÅini mönö denöwögöra suepnöŠeu ubayök kinje? AnutunöŠJisös ki eÅgö sutÅineyök waÅgita Suep mire eu öÅgöi ekzei, yaÅön mönö tandök mewöÅanök kunbuk liliÅgöba etma.” Mewö. 12 Mewö jiyohotka aposol yeÅön Jerusalem siti kösutÅe kunduÅi qetÅi Oil ip kunduÅi miaÅgöreÅök liliÅgöba eta 1 kilomitagö dop kaba sitinöŠkaÅgotket . 13 Jerusalem kaÅgota miri uruÅi kun qakÅe tat malgeri, miaÅgöreÅ anda öÅgöget. ÃÅgögeri, yeÅgö qetÅini kewö: Pitö, Jon, Jeims aka Andru; Filip, Tomas, Bartolomyu aka Matyu; Jeims Alfiusgö nahönÅi, Saimon Zelot politik azia aka Judas Jeimsgö nahönÅi . 14 Azi pakpak mieÅön urumohot aka ambi yembuk kapaÅ köla köuluköba malget. YeÅgö sutÅine Jisös munurupÅi aka namÅi Maria yeÅön mewöyök malget. 15 Köuluköba mala wehön kunöŠmötnarip ambazip jaÅgöÅini 120 miaÅgö dop tokogetka PitönöŠsutÅine wahöta keu kewö jiyök, 16 “Azi alaurupni! Jisös memba jöhögeri, JudasnöŠyeÅgöra köna kondelök. UÅa TöröÅan Judasgö keu mi mutuhök kiÅ Deiwidkö uruÅe saÅep ali numbu jitÅan jiiga Sumbara buk (BuÅa LiÅet buk Sam) miaÅgöreÅ ohoget ahözawi, miaÅön mönö ölÅambuk ahuyök. 17 JisösnöŠJudas möwölöhöi nanine kambunöŠkun mali nupÅi memapkö kuÅgui melaimelai azi bohonÅi aposol ahök. 18 “JudasnöŠahakmeme bölöÅi aiga söÅgöröÅi waÅgiget memba miaÅön gölme köröÅi kun bohonÅi meyök. Mi memba miaÅgöreÅ imbi auba nöröpÅan meleÅda gölmenöŠkuÅguiga gölömÅi juliga irip kömoÅgokÅi datÅi munÅi mi körek usuba erök. 19 Mewö ahiga Jerusalem ambazip pakpak miaÅgö buzupÅi möt teköba gölme miaÅgö qetÅi nanÅine keunöŠAkeldama qetket. Mi nanine keunöŠSep Gölme köröÅi." 20 PitönöŠtoroqeba kewö jiyök, “Sumbara (Sam) buk miaÅgöreÅ keu kun kewö ohoget ahöza, ‘MiriÅi mönö baloÅi gwamön kinma. Mi kunÅan toÅi qahö aka maliga miriyök kinma,’ aka keu kun kewö ahöza, ‘KunöŠölöp yaÅgö salupÅe galöm nup memba kinma.’ 21 “Mewögöra aka nini azi kun möwölöhöba kuÅguinga nembuk jitÅe meme aka dangunu ewö kinda JisösnöŠkömupnöhök wahöröhi, miaÅgö BuÅaÅi naÅgöba jiba mali dop kölma. JonöŠJisös o melun mem waÅgiiga KembunöŠnalö miaÅgöreÅök qenjaröknöŠanda nupÅi könahiba memba neÅgö gölmenöŠliliköba anda kaba mali AnutunöŠsutnineyök waÅgita öÅgöyök. Azi nalö pakpak miaÅgöreÅ kambunine mohotÅe mala korini, mönö yeÅgöreÅök kun möwölöhöinga dop kölma." 23 PitönöŠmewö jiiga azigö jaruba azi yahöt qetÅiri qetket. Kun qetÅi Josef, qetÅi alaÅi Barsabas aka qetÅi kun Jastus. Azi kungö qetÅi Matias. 24 QetÅiri qeta kewö köuluköba jiget, “O Kembu, gi ambazip urunini körek pakpak möt kutuzan. MiaÅgöra gi azi kietköreÅök niÅia möwölöhözani, mi mönö kondel neÅgiman. 25 JudasnöŠgoÅgiba geÅmoÅ aka eta aposol nup mosöta bölöÅamÅaÅgö dop ayuhuba geyöhi, yaÅgö salupÅe azi kunöŠmönö aposol aka kinda melaimelai azigö nup memba malma." 26 Mewö jiba yetkö kiawen (kas, lot) algetka Matias asuhuyök. Asuhuiga aposol 11 yeÅgö sutÅine dum kun waÅgigetka kambuÅine toroqeyök. Mewö.
