Hibru 7
PNG1 Melkizedek azi mi miri qetÅi Salem miaÅgö kiÅ kembuÅi aka Anutu öÅgöÅgöÅaÅgö jike nup galömÅa malök. Mewö maliga AbrahamnöŠkiÅ kembuÅi kembuÅi bim qeba luhut al eÅgiba liliÅgöba miriÅe kayöhi, nalö miaÅgöreÅ kaba Abraham miwikÅaiba kötuetköm waÅgiyök. 2 Kötuetköm waÅgiiga sukinapÅi pakpak mendeÅda ten mieÅgöreÅök mohot mohot (1/10) memba nalukÅa al waÅgiyök. Melkizedek qet miaÅgö könaÅi mi “ahakmeme solanÅaÅgö kiÅ kembuÅi.” QetÅaÅgö dop mutuk “ahakmeme solanÅaÅgö kiÅ kembuÅi” ahök aka toroqeba mewöyök “Salemgö kiÅ kembuÅi” malök. Salemgö kiÅ kembu qet miaÅgö könaÅi mi “luaigö kiÅ kembu”. 3 MelkizedeknöŠiwinamÅi aka saiwaurupÅi qahö, ahuahu nalöÅi qahö aka kömukömuÅi qahö. Mewö jike nup galöm bohonÅi aka nalö teteköÅi qahö mal öÅgöma. YaÅön Anutugö NahönÅaÅgö tandök ewö akza. 4 Bömönjalönini Abrahamgö gödaqeqe silikÅan Melkizedekö könaÅi kondeli mi kewö ek asarime: Abraham nanÅak sukinap yuai aködamunÅambuk kalöpköba memba kayöhi, mieÅgöreÅök börö yahöt (10) pakpak kewöta bahöÅi mohot memba Anutugö nalukÅa al waÅgii miaÅgöra MelkizedeknöŠmönö ölÅa öÅgöÅgöÅi ketaÅi qainÅi kun akza. 5 AnutunöŠKöna keuÅan keu kewö jim kutum neÅgii ahöza, “Liwaigö gwölönarökurup al eÅgigetka jike nup meme azi (Liwait) aketka könagesö eÅön mönö sukinapÅini börö yahöt (10) pakpak kewöta mieÅgöreÅök bahöÅi mohot memba Anutugö naluha al eÅgimakÅe.” YeÅön iÅini ewö Abrahamgö gwölönarökurupÅi akzemö, mi töndup nanÅini könagesöurupÅini eÅgö böröÅineyök naluknini mi buÅa qem aÅgumakÅe. 6 Jimkutukutu keu mewö ahözapmö, MelkizedeknöŠLiwaigö gwölönarökÅi kun qahö akza. Mi töndup AbrahamnöŠAnutugö jöhöjöhö keu möt aÅgön köla mala sukinapÅi kewöta tenöhök mohot memba Anutugö nalukÅa alöhi, mi mönö buÅa qem aÅguba kötuetköm waÅgiyök. 7 KetaÅamninaÅgö nembö bapÅine maljini, yeÅön mönö kötuetköm neÅgigetka maljin. Keu mi qaÅ kölbingö osimakzin. 8 Könagesö neÅön tenöhök mohot memba Anutugö naluha alakzini, mi gölmegö jike nup meme (Liwait) ambazipnöŠbuÅa qem aÅgumakze. YeÅön gölmenöŠmala kömumakzemö, Suep mire euyaÅgöreÅ kungöra naÅgöba jigetka köhöiba mal öÅgömawi, yaÅön mönö mi buÅa qem aÅgumakza. 9 AbrahamnöŠsukinapÅi kewöta börö yahöt (10) pakpak mieÅgöreÅök bahöÅi mohot memba Anutugö nalukÅa alöhi, yaÅön mi gwölönarökÅi Liwaigöra mewöyök qeljiÅe alök. Mewö jiinga ölöp dop kölbawak. Nalö kewöÅe tenöhök mohot memba Anutugö nalukÅa alakzini, mi bömönini Liwaigö gwölönarökurupÅan buÅa qem aÅgumakze. 10 Liwaigö salupÅe mewöyök naluk alöhi, miaÅgö könaÅi kewö: LiwainöŠamböÅaÅgö körö uruÅe tariga MelkizedeknöŠmönö nalö miaÅgöreÅ kaba Abraham miwikÅaiyök. Mewö. 11 AnutunöŠKöna keuÅan Israel ambazip jim kutum neÅgiiga miaÅgö dop Liwai kambunöhök azi kuÅgum eÅgiinga jike nup galömnina aket. Nup mi megetka mewö miaÅön aködamunini pakpak miwikÅaibinak ewö, nini mönö jike nup galöm qainÅi kungöra qahö osibinak. Nup miaÅgö ölÅan qahö dop kölöhaÅgöra aka JisösnöŠmönö Melkizedek ewö asuhuyök. AmbazipnöŠi Arongö areÅaÅgö dop qahö kuÅgugetka asuhuyök. 12 Jike nup galöm nupÅaÅgö könaÅan uteközawi, nalö miaÅgöreÅ köna keuninan mönö mewöÅanök uteköza. 13 Jike nup galöm qainÅi kun keu mi KembuninaÅgöra jizinmö, yaÅön Liwai kambunöhök qahöpmö, mönö kambu kunöhök asuhuyök. Kambu miaÅgö azi kunÅan mönö jöwöwöl jikegö altanöŠkinda nup qahö memba malök. 14 Kembuninan Juda kambunöhök asuhuyöhi, keu mi aukÅe ahöza. MosesnöŠJuda kambu yeÅön jike nup galöm kölmegö keu kun qahö jiyök. 15 MiaÅgöra jike nup galöm kun Melkizedekö tandök ewö asuhuzawi, miaÅön mönö keu jizinaÅgö ölÅi mi aukÅeyök kondeliga dopÅe akza. 16 YaÅön gölme ambazipnöŠKöna keu wuataÅgöba kambuÅaÅgö dop jim kutugeraÅgöra aka jike nup galöm qahö ahökmö, malmal köhöikÅi qahö ayapkömawi, miaÅgö kukösumÅan mönö nam köl waÅgiiga jike nup galöm ahök. 17 KunöŠyaÅgö könaÅi naÅgöba jiiga BuÅa KimbinöŠkewö ahöza, “GöÅön Melkizedek ewö jike nup galöm aka nalö teteköÅi qahö mal öÅgöman." 18 AnutunöŠmewö jiba jimkutukutu mutukÅi mi qeapköyök. Keu miaÅgö kukösumÅan qahöwahiga bauköm neÅgimapkö osimakzawi, miaÅgöra mi qeapköyök. 19 Köna keunöŠambazip aködamunini miwikÅaibingö qahö bauköm neÅgiyök. Qahö. MiaÅgöra keu areÅ mutukÅi qeköba salupÅe jörömqöröm qetpuk sorok neÅgiza. Nini jörömqöröm miaÅgö qakÅe kinda ölöp Anutugö kösutÅe anda köulukömakin. 20 AnutunöŠjike nup galöm dölökÅaÅgö keuÅi jiba mi jöjöpaÅ keuÅan jim köhöiyök. Mewö ahökmö, jike nup galöm tosatÅi yeÅgö keuÅini mi jöjöpaÅ keunöŠqahö jim köhöigetka töndup mewö aket. 21 TosatÅan jike nup galöm öne aketmö, AnutunöŠJisös kuÅguba keuÅi mi jöjöpaÅ keuÅan jim köhöiba yaÅgöra kewö jiyök, “‘Gi mönö jike nup galöm aka nalö teteköÅi qahö mal öÅgöman.’ KembunöŠkeuÅi mi jöjöpaÅ keuÅan jim köhöiba uruÅan mi qahö uteköma." 22 JöjöpaÅ keu miaÅgöra aka JisösnöŠmönö jöhöjöhö areÅ dölökÅaÅgö ölÅi asuhumapkö galömÅi akza. Mewö Anutu aka ambazip sutnine nup memba malja. Jöhöjöhö areÅ miaÅön walÅi oÅgita qetpuk sorok akza. 23 Jike nup galöm tosatÅi mi mönöwök gwötpuk malget. Kömumba nupÅini toroqeba membingö osigeri, miaÅgöra mi mönö gwötpuk malget. 24 YeÅön gwötpuk malgetmö, JisösnöŠnalö teteköÅi qahö mal öÅgömawi, miaÅgöra jikegö galöm nup mi mönö teteköÅi qahö memba mal öÅgöma. 25 Nup mi memba maljawaÅgöra JisösnöŠambazip yaÅgöreÅ kagetka eÅguaÅgiri Anutugö kösutÅe anakzei, mi ölöp köhöiba amöt qem eÅgii keuÅinan kömumakza. Nalö dop yeÅgöra aka Anutu köulukömak-Åapköra maljawi, miaÅgöra mönö ölöp amöt qem neÅgim tekömakza. 26 Jike nup galöm bohonÅi mewöÅan mönö ölöp dop köl neÅgiza. YaÅön töröÅi köpösihitkö keuÅi qahö aka sarakÅi akza. AnutunöŠJisös siÅgisöndok ambazip neÅgöreÅök tiriÅ kutuba waÅgiri Suep jakeÅi pakpak kutuba euyaÅgöreŠöÅgöba qainÅi kun akza. 27 Jike nup galöm tosatÅan sömaÅi sömaÅi mutuk nanÅini siÅgisöndokÅinaÅgöra aka miaÅgö andöÅe könagesö yeÅgö siÅgisöndokÅinaÅgöra aka sömbupnöŠjöwöwöl ohoba maljema. JisösnöŠnanÅi sileÅi köleÅniga jöwöwöl ohoho ewö ak waÅgigetka mewö miaÅön könagesö neÅgö siÅgisöndoknini mi indim mohot miaÅgöreÅök lök köl könjörari dop köl teköza. MiaÅgöra JisösnöŠmi jike nup galöm tosatÅi ewö nalö dop ahakÅapkö qahö osiza. 28 AnutunöŠKöna keuÅi Moses waÅgiiga miaÅgö dop ambazipnöŠazi mi kuÅgum eÅgigetka jike nup galöm bohonÅi ahakze. Gölme azi yeÅön kukösumÅini qahö maljemö, AnutunöŠoyaeÅkoyaeÅ akingö keuÅi mi könaÅgep neÅgiba mi jöjöpaÅ keuÅan jim köhöiyöhi, miaÅgö dop NahönÅi kuÅguiga bohonini akza. Bohonini yaÅön mönö aködamunÅi körek pakpak lök miwikÅaiba nalö teteköÅi qahö köhöikÅi mal öÅgöba malma. Mewö.
