Filipai 2
PNG1 IÅini Kraistpuk qekötahöba kinjeaÅgöra mönö uruÅini naÅgöm aÅgubingö qambaÅ miwikÅaime. UrukalemÅini miaÅön mönö urukölalep ak aÅgumakÅe. UÅa TöröÅambuk ösupköba kinda waikÅini memba ak kömum aÅgumakÅe. 2 Mewö akzeaÅgöra mönö mötmöt mohot wuataÅgöba öröröŠjöpaköm aÅguba luainöŠmalme. UrusihimÅini mönö mötmöt areÅ mohot akingöra jöhöme. Keu mewö jöhöba urumohot aketka ölÅi asuhui möta nöÅön eÅgöra önöÅi qahö söÅgaiba malmam. 3 Ãröyuai nanÅinaÅgörök öröbingö sihimÅan mönö kude nam köl eÅgima. NanÅini qetbuÅaÅinan qarimapköra mönö sileÅini kude memba öÅgömemö, uruÅini memba et ala tosatÅi yeÅgöra mötketka öÅgömakÅa. 4 IÅini mohot mohot mönö nanÅini uruÅinanök ölöwakÅapköra kude mötmörimemö, tosatÅi yeÅgö uruÅinan ölöwakÅapköra mewöyök kapaÅ köla mötmörim yaköme. 5 Kraist JisösnöŠgölmenöŠmaliga imbi mötmöt ahöm waÅgiyöhi, miyöhök mönö eÅgöreÅ ahöi mi wuataÅgöba malme. 6 Anutugö kaisoÅgolom tandökÅi ahöm waÅgii malökmö, töndup Anutugö dop malöhaÅgöreÅ qahö möndöba aiweliköba malök. 7 Mewö qahöpmö, nanÅak amqeba Anutugö asakmararaÅi mosöta eta meleÅda azi tandök asuhuba welenqeqegö kaisoÅgolomÅi memba malök. Mönö gölme azi nanini tandök aka malök. 8 Mewö mala uruÅi memba et al aÅguba IwiÅaÅgö keu jitÅi nalö dop tem köla malök. Mewö maliga gamu qem waÅgiba “MaripomnöŠqebin,” jigetmö, nalö miaÅgöreÅ mewöyök tem köl teköyök. 9 Mewö tem köla malöhaÅgöra aka AnutunöŠwaÅgiriga euyaÅgöreŠöÅgöba tariga qetbuÅa waÅgiyöhi, miaÅön qet tosatÅi pakpak eÅgoÅgita aködamunÅambuk akza. 10 AnutunöŠqetbuÅa öÅgöÅgöÅi mi kewögöra waÅgiyök: Ambazip körek pakpak neÅön mönö qet miaÅgöra aka nalö kunöŠsimin köla möpöseim waÅgibin. TosatÅan Suep mire euyaÅgöreÅ malje. TosatÅan gölmenöŠki maljin. TosatÅan kömumba uÅem mire me senjom mire malje. NeÅön mönö körekmakörek mindiriba sipköba simin köl waÅgibin. 11 Körek nini simin köl waÅgiba numbu nesilam dop Iwi Anutu aukÅe göda qebingöra qetÅi jim miwikÅaiba kewö jibin, “Jisös KraistnöŠmönö Kembu ak neÅgiza.” Mewö. 12 MiaÅgöra wölböt alaurupni, iÅini mönö Kraistkö söpsöpÅi wuataÅgöba miaÅgöreÅ kude sörauba etme. Nalö dop Anutugö keu tem köla letota malgeri, miaÅgö dop silik urumeleÅ ambazip eÅgöreÅ dop köljawi, mi mönö kapaÅ köla wuataÅgöba urugö nup memba malme. NöÅön embuk malali, nalö miaÅgöreÅ BuÅa keu ölöpÅanök köl guliba zeÅ kinda malget. EÅgömosöta sikep maljalaÅgöreÅ mönö mewöÅanök Anutugö jeÅe sömbuÅinambuk möta jönömÅini unduiga pöndaÅ nup mi mem soroköba malme. 13 AnutunöŠnanÅak mönö iÅini sundan sölölöhöba nam köl eÅgiba nanÅi areÅaÅgö dop uruÅini kuÅgumakza. Mewö urusihimÅini Anutu dop köl waÅgimawaÅgö dop ahuiga inahöm eÅgiiga nupÅi megetka ölÅi asuhumakÅa. 14 GalömurupÅini yembuk keu mekömpötak kude aka malme. JimoÅgot aka urunöŠihururuk laÅ kude ahakÅemö, areÅini pakpak mönö uruyahöt ziakpiak mosöta töp memba malme. 15 AhakmemeÅinan mönö köpösihitkö keuÅi qahö sarakÅi aka memba malme. Ambazip goÅgoÅi misimkaulup merak gölmenöŠmaljei, iÅini mönö yeÅgö sutÅine Anutugö nahönbörat solan sorokÅi malme. SeÅgelau suepnöŠeu asarizei, iÅini mönö mewöÅanök gölmenöŠsilik ölöpÅi aka miaÅön ambazip asarim eÅgiba malme. 16 Mewö mala malmal köhöikÅaÅgö BuÅa keuÅi töp memba ambazip eÅgibingö jöjöröba malme. Mewö malgetka KraistnöŠliliÅgöba kamawi, nalö miaÅgöreÅ nöÅgö könaÅamnan aukÅe kewö asuhuma, “Mönahot azinöŠaoÅgitnöŠluhut almamgöra ösumÅi qezaköba anakzawi, nöÅön miaÅgö dop urugö nupköra sile qeba mem köhöiba malal. Mi öne töhöntöhön qahö memba malalmö, ölÅi asuhuyök.” KönaÅamni mewö asuhuiga ölöp nani sileni eÅgöra aka möpöseimam. 17 NöÅön malmalni köleÅda tököba eÅgiba Anutugö nupÅi tem köla memba malal. Mewö malbi iÅini uruÅini meleÅda Anutu möt narigetka miaÅgö ölÅi asuhumakza. MiaÅgöra Rom gawman yeÅön keuni jim teköba sömbup ewö nuÅguba jöwöwöl ohoho ewö ak niÅgibeak. SilenaÅgö sepni mewö mokobileÅak ewö, mi mönö o ewö öne töhön qahö gebawak. EÅgö mötnarip nupÅinaÅgö ölÅaÅgöra aka mi mönö aködamunÅambuk ahiga dop kölbawak. MiaÅgöra nuÅguget kömumbileÅakmö, urunan mönö töndup söÅgaimakzal aka körek embuk mohotÅe söÅgaimakin. 18 MewöÅanök iÅini tok mönö söÅgaime aka nömbuk köiraÅ ala söÅgaiba malbin. Mewö. 19 Kembu JisösnöŠnöÅgöra möri dop kölma ewö, mönö zilaÅ Timoti melaimamgö möta jörömqöröm akzal. EÅgöreÅ kaba denöwö maljei, mi möta liliÅgöba kaba jii möta nöÅgö imbinan mewöyök ölöwak soroköbawak. 20 MötnaripÅine köhöize me löwörizei, yaÅön nanÅök eÅgöra waimanjat mewö möta nöÅgö qöhöröÅne kinja. TosatÅan ki maljei, yeÅön mönö “NanÅini manjatÅina,” jiba qahöpmahöp kötöngöm eÅgibingö mörakze. 21 YeÅön körek nanÅinaÅgö yuaigöra möta mi köl öröba mem qaribingöra jaram timakzemö, Kraist Jisösgö nupÅan ölÅambuk ahakÅapköra qahö kapaÅ kölakze. Mönö qemasolokep laÅ malje. 22 LaÅ maljemö, TimotinöŠkönaÅi ölöpÅi kondelöhi, mi nanÅinak möt yaköze. NahönöŠnanÅi iwiÅi welen qem waÅgimakzawi, yaÅön mönö miaÅgö dop ni Ãlöwak BuÅa nupkö bauköm niÅgiba malök. 23 MiaÅgöra Rom gawman yeÅön nöÅgö keu denöwö ak niÅgibingö jöhömei, mi mötagun mönö ölöp Timoti melaibiga zilaÅ eÅgöreÅ kamapkö jörömqöröm akzal. 24 Nanak mewöÅanök Kembubuk kinda nalö kude köriiga eÅgöreÅ kamamgö awösamkakak mewö möt narizal. 25 NöÅön yuai jaruba osiba malbiga eÅön neÅakni Epafroditus melaigetka kaba naÅgöba bauköm niÅgiyök. YaÅön nöÅgö qöhöröÅne nup memba bim qeba malökmö, toroqeba jöhöm waÅgibileÅak, miaÅön qahö dop kölbawak. Mewö mötmöriba urumeleÅ alani i nalö kewöÅeyök melaibiga eÅgöreÅ liliÅgöba kama. 26 YaÅön körek iÅini eÅgekÅamgö kapaÅ köla malja. Kawöl yöhöi ahöyöhi, iÅini keu mi mötket eÅgöreÅ lömböriiga möta miaÅgöra urueret malja. 27 YaÅön ölÅa kawölbuk ahöba kömupkö jitÅe ahöyökmö, AnutunöŠak kömum waÅgiiga ölöwahök. AnutunöŠEpafroditus iyök qahö ak kömum waÅgiyökmö, ni mewöyök nehoriba mem amqem niÅgiyök. YaÅön kömumbawak ewö, nöÅgö wösöbiriknan mönö sehii qaknöŠqaknöŠöÅgöi malbileÅak. 28 IÅini Epafroditus eka kunbuk söÅgaigetka nöÅgö wösöbiriknan mewöyök amqemapköra mötzal. MiaÅgöra nalö kewöÅeyök zilaÅ melaibiga eÅgöreÅ kama. 29 IÅini Kembugö ambazipköra önöÅi qahö söÅgaimakzei, sösöÅgai miaÅgö qakÅe mönö yaÅön kaiga köl öröm waÅgime aka nup meme ambazip mewöÅi mi mönö göda qem eÅgiba malme. 30 YaÅön Kraistkö nupköra aka kömupkö jitÅeyök öÅgöba kömum taköyök. IÅini ni naÅgöba bauköm niÅgibingö mötketmö, mi osigeraÅgöra yaÅön eÅgö salupÅine mewö ak niÅgimamgöra kaba malmalÅi mosöta ayuhum taköyök. Mewö.
