Johannese evangeelium 2

1 Kolmandal päeval peeti pulmi Kaanas Galileamaal. Ka Jeesuse ema oli seal 2 ning Jeesus oma jüngritega oli samuti pulmapeole kutsutud. 3 Kui vein otsa sai, ütles ema Jeesusele: âNeil on vein otsas!" 4 Kuid Jeesus vastas talle: âNaine, mis see minusse puutub? Minu aeg ei ole veel tulnud!" 5 Ta ema aga käskis teenijaid: âMida iganes ta teile ütleb, seda tehke!" 6 Seal oli kuus kivist veeanumat juudi puhastustalituste tarvis, igaüks neist mahutas kaheksakümmend kuni sada kakskümmend liitrit. 7 âTäitke need anumad veega!" käskis Jeesus, ja nad täitsid need ääreni. 8 Siis ta ütles neile: âAmmutage nüüd sellest ja viige pulmavanemale!" Nad tegid seda, 9 ja pulmavanem maitses vett, mis oli veiniks muutunud. Ta ei teadnud, kust see toodud oli, kuid teenijad, kes olid vee valanud, teadsid. Ta kutsus peigmehe kõrvale 10 ja ütles talle: âIga peoperemees pakub esmalt parimat veini ja kui on joodud küllalt, siis kehvemat. Sina aga oled hoidnud parimat siiani!" 11 Selle tunnustähega Kaanas Galileamaal ilmutas Jeesus esmakordselt oma jumalikku au, ning ta jüngrid uskusid temasse. 12 Seejärel peatus ta oma ema, vendade ja jüngritega mõne päeva Kapernaumas. 13 Juutide paasapühad olid tulemas ja Jeesus läks Jeruusalemma. 14 Nähes templiõues veiste, lammaste ja tuvide müüjaid ning rahavahetajaid laudade taga, 15 tegi ta nööridest piitsa ja kihutas templist välja kõik, nii veised kui ka lambad. Ta puistas laiali rahavahetajate mündid ja keeras kummuli nende lauad. 16 Ja ta käskis tuvimüüjaid: âViige need siit minema! Ãrge tehke mu Isa koda laadaplatsiks!" 17 Tema jüngritele meenus siis, et on kirjutatud: âKiivus su koja pärast neelab mu ära!" 18 Seepeale nõudsid juudid Jeesuse käest: âKas sul on näidata meile mingit tunnustähte, mis kinnitaks, et sul on meelevald teha sääraseid asju?" 19 Jeesus vastas neile: âLõhkuge see tempel, ja ma taastan selle kolme päevaga!" 20 Nemad vastasid: âSeda templit on ehitatud nelikümmend kuus aastat, ja sina taastad selle kolme päevaga?" 21 Kuid tempel, millest Jeesus rääkis, oli tema ihu. 22 Pärast tema ülestõusmist surmast meenus jüngritele, et ta seda oli öelnud, ning nad uskusid Pühakirja ja Jeesuse sõnu. 23 Kui Jeesus paasapühade ajal Jeruusalemmas tunnustähti andis, hakkasid paljud temasse uskuma. 24 Tema aga ei usaldanud ennast nende kätte, sest ta tundis inimesi. 25 Tal polnud vaja tunnistust inimeste kohta, sest ta teadis, mis on iga inimese sees.