Menu

Kolosi 1

PNG

1 AnutunöŠPol ni melaim niÅgiiga jitÅaÅgö dop Kraist Jisösgö aposol akzal. UrumeleÅ alanini Timoti yaÅön nömbuk tatza. 2 O urumeleÅ alaurupnini sarakÅi Kolosi taonöŠmala Kraistpuk qekötahögetka mötnaripÅinan qahö sörauiga zeÅ kinjei, nöÅön embuk keu eraum mötpingöra kimbi ki ohozal. Anutu Iwininan mönö kalem möriam eÅgiiga luainöŠmalme. 3 IÅini Kraist Jisös pöndaÅ möt nariba ambazip sarakÅi pakpak uru könömÅinan jöpaköm eÅgimakzei, miaÅgö keu buzupÅi jiget mörin. MiaÅgöra eÅgöra köulukömakzini, miaÅgöreÅ mönö nalö dop Anutu, Kembunini Jisös Kraistkö IwiÅi möpöseimakzin. 5 Ãlöwak BuÅagö keu ölÅan mutuk eÅgöreÅ kaiga jigetka jörömqörömninaÅgö könaÅi lök möta möt asariget. Möt asariba AnutunöŠeÅgöra yuai ali Suep mire kahaimök ahözawi, iÅini mi buÅa qem aÅgubingö al mamböta jörömqöröm akze. Jörömqöröm miaÅön nam köl eÅgiiga amqeba Anutu möt nariba uru jöpaköm aÅguba maljei, mönö miaÅgöra möpöseim waÅgimakzin. 6 Ãlöwak BuÅa keu miaÅön sehiba gölmeÅi gölmeÅi dop köla ölÅambuk aka qarimakza. MiaÅgö dop eÅgöreÅ kaiga iÅini Anutugö kalem möriamÅaÅgö könaÅi ölÅi möta möt asariget. Mi mutuhök möt asarigeri, wehön miaÅgöreÅök könahiba eÅgö sutÅine mewöÅanök ölÅambuk aka kötuetköm eÅgimakza. 7 Wölböt neÅaknini Epafras yaÅön Kolosi eÅgöra Ãlöwak BuÅa mi kusum eÅgiiga mötket. Epafras yaÅön neÅgö salupnine kinda Kraistkö nupÅi pöndaÅ kapaÅ köla memakza. 8 UÅa TöröÅan sölölöhöm eÅgiiga jöpaköm aÅgumakzei, EpafrasnöŠeÅgö könaÅamÅini mewö eka nini jii mörin. 9 MiaÅgöra buzup keu mi mörini, neÅön mewöyök nalö miaÅgöreÅök könahiba eÅgöra Anutu köuluköba mala kotzin. EÅön Anutugö jitsihitÅi möt yakögetka mötmöt miaÅön uruÅini kokolak qemapköra ulet waÅgimakzin. MiaÅön kokolak qem eÅgiiga UÅa TöröÅan mönö sölölöhöba mötmöt eÅgimakÅa. Mewö miaÅön mönö ölöp Anutugö sihimÅi pakpak diÅdiÅanök möt kutuba malme. 10 EÅgöra kewö köulukömakzin: Mötkutukutu miaÅön nam köl eÅgiiga mewö ölöp malmalÅini Kembugö jeÅe dop kölmawaÅgö dop malme. JitsihitÅi ahözawaÅgö dop ahakmemeÅini pakpak aka memba malme. Mewö ölöp nup ölöpÅi könaÅi könaÅi pöndaÅ megetka miaÅgö ölÅi asuhumakÅa. MötkutukutuÅini mewö köl guligetka ölöp köhöimakÅe aka Anutugö könaÅi toroqeba möt yaköm soroköba malme. 11 Anutugö kukösumÅi mi aködamunÅambuk. MiaÅgö dop nanÅi ösum-mumuÅi pakpak al eÅgiiga eÅgualöÅda mem köhöim eÅgimakÅapköra köulukömakzin. AnutunöŠmewö mem köhöim eÅgiiga ölöp köhöiba nalö dop kapaÅ köla urubönjöÅnöŠkinda lömböt möta mökösöÅda söÅgaiba malme. 12 SöÅgaiba mala Iwigö saiwap jiba malmegöra köulukömakzal. Iwininan alaurupÅi sarakÅi neÅgöra buÅa yuaiÅi areÅgöba ali asakmararaÅaÅgö uruÅe ahöza. YaÅön iÅini mewöyök letotqetot mem eÅgiiga buÅaÅi mi buÅa qem aÅgumeaÅgö dop akze. 13 PandamanöŠgalöm köl neÅgiyöhi, IwinöŠmiaÅgöreÅök meköba neÅguaÅgita kaba wölböt NahönÅaÅgö bemtohoÅ uruÅe al neÅgiyök. 14 NahönÅi yaÅön sohopnini memba siÅgisöndoknini saÅgoÅda mosötmapkö mörakza. MiaÅgöra mönö saiwap jim waÅgimakzin. Keu mi ölÅa. 15 KraistnöŠAnutu qahö ehekÅi yaÅgö imutÅi akza. MöpÅaÅgö möpÅe malmal pakpak qahö asuhuiga KraistnöŠmönö mutuhök IwiÅambuk azi bohonÅa malök. Mewö Iwi Anutu bauköm waÅgiiga öröyuai pakpak miwikÅaim eÅgiyotka ahuget. 16 NahönÅan Anutu bauköm waÅgiiga öröyuai pakpak miwikÅaim eÅgiyohot. Yuai tosatÅi Suep mirigö jakeÅi jakeÅi miaÅgöreÅ ahögetka qahö eÅgehakzini aka yuai tosatÅi gölmenöŠahögetka eÅgehakzini, mi KraistnöŠjiiga letotket. Yuai pakpak mi galöm köl eÅgimegöra uÅa suahö galömÅi galömÅi miwikÅaim eÅgiiga Suep gölme sutÅire jakömbuakÅine kinda jimkutukutuÅini alakze. YeÅgö nemböÅine pom jembonÅini öÅgöÅgöÅi eretÅi mi al eÅgiiga jakeÅine kukösumÅinambuk kinda tosatÅi kembu ak eÅgimakze. NahönÅan yuai pakpak asuhumapkö bömön jalöÅi aiga AnutunöŠmiwikÅaim eÅgiyöhi, mi mönö Kraist aködamun miwikÅaim waÅgimegöra al eÅgii ahöze. 17 KraistnöŠmutuhök maligun öröyuai pakpak miaÅgö andöÅe asuhuget. YaÅön mönö yuai pakpak mindiriba nam köl eÅgiiga kutulaÅgöba yaÅgöreÅ töndangöba kinje. 18 KraistnöŠbömön jalönini akza. Ãröyuai pakpak neÅgö öröm neÅgineÅgi bohonina aka malmapköra kömupnöhök wahörök. Kömugeri, yeÅgö sutÅineyök jitÅememeÅina aka guliba wahörök. Mewö mutukÅamnini aiga nini könagesö walÅaÅgö zioz dölök-kunÅi asuhuba kinjin. MiaÅgöra urugö, silegö, yuai pakpakö nöröp bohonini aiga urumeleÅ könagesö neÅön yaÅgö öl kembaÅi akzin. 19 AnutunöŠNahönÅi nanÅaÅgö dop köröndöŠaka malmapkö möt teköi dop kölök. MiaÅgöra nanÅi mötmötÅi aka aködamun yuaiÅi pakpak mi körek pakpak Kraistpuk qekötahöba kinjawaÅgöra körö-ölöwak möta malja. 20 Ãröyuai pakpak gölmenöŠaka SuepnöŠAnutubuk kazik ahakzei, AnutunöŠmi pakpak töwaÅini ala eÅguaÅgiriga nanÅambuk qekötahöba urumohot akÅegöra möta kewö jim teköi dop kölök, “Mönö nani Nahöni melaibi geba maripomnöŠkömumba sepÅi mokoba luaigö nam köli asuhuma." 21 IÅini mewöyök mutuk ahakmemeÅini bölöÅi ahöyöhaÅgöra aka uruÅinan Anutubuk urumohot qahö aka kerök möt waÅgiba tikep malget. 22 Mutuk mewö malgetmö, nalö kewöÅe AnutunöŠnanÅambuk urumohot aka kinmegöra NahönÅi melaiiga gölme silebuk kömumba köl könjörat mem eÅgiyök. Mewö kingetka qewöloÅini saÅgoÅda mala eÅguaÅgita nanÅi jeÅe sarakÅi köpösihitkö keuÅini qahö al eÅgii aÅgotmegöra al mamböta jörömqöröm ahakze. 23 Jörömqöröm ahakzemö, mala anjaÅbanjaÅ köla et eÅgubapuköra mönö Kraist pöndaÅ möt nariba kinme. AnutunöŠÃlöwak BuÅaÅan tandö kuÅguyöhi, iÅini miaÅgö keuÅi mötket. UruÅinan miaÅgöreÅ naÅgöba töndangöba kin köhöiba malme ewö, mönö oyaeÅkoyaeÅ akÅe. Nini Ãlöwak BuÅaÅi mi jim sehimakzin. AnutunöŠambazip miwikÅaim eÅgiiga Suep bapÅe mal anjei, yeÅgö sutÅine mi liliköba jim asariba maljin. Pol nöÅön mewöyök Ãlöwak BuÅagö nupÅi mi memba maljal. Mewö. 24 Kraistkö ölÅi mi urumeleÅ könagesö neÅön akzin. KraistnöŠneÅgöra aka köÅjiliÅ möriga kitipÅi ahöba urumeleÅ könagesö qaknine öÅgömakzawi, mia Kraistkö ölÅi bauköm eÅgimamgöra aka silenan meköba möta malakzal. Mewö aiga eÅgöra aka sihimbölö möta malali, miaÅgöra nalö kewöÅe söÅgaimakzal. 25 AnutunöŠkuÅgum niÅgiiga urumeleÅ könagesöÅi könagesöÅi welenÅini qeba nup memba maljal. AnutunöŠkalem möriamÅi ambazip mendeÅ neÅgimamgö areÅ alöhi, miaÅgö dop BuÅa keuÅi körek jim sehim tekömamgöra jiyök. EÅön ölöwaka köhöimegöra nup al niÅgiyök. 26 AnutunöŠBuÅa keu mi möpÅaÅgö möpÅeyök asamböriga ambazip julkösöŠaka kömugetka gwölönarökÅi wahöta kömugetka mewö mewö aka mala kota tönpin malget. Malgetka nalöÅi nalöÅi tölapÅe ahöyökmö, nalö kewöÅe könagesöÅi könagesöÅi sarakÅi neÅgöra indel neÅgiiga mötzin. 27 AnutunöŠkalem möriamÅaÅgö areÅi kewö jiba ali ahöza, “NöÅön keuni tölapÅi mi nani könagesöurupni eÅgöra indelbi mötmegöra mötzal. YeÅön mi möt yaköba anda jim sehigetka BuÅani tölapÅaÅgö aködamunÅan mönö kian kantriÅi kantriÅi yeÅgö sutÅine qariba qetbuÅaÅambuk akÅa.” Keu kötÅi tölapÅi mi kewö: KraistnöŠeÅgö uruÅine malja ewö, mönö asakmararaÅe aÅgotpingö jörömqörömÅi al eÅgimakÅa. 28 NeÅön Anutugö areÅ miaÅgö dop Kraistkö könaÅi ambazip pakpak eÅgöra jim asariba maljin. YeÅön körek Kraistpuk qekötahöba kin köhöiba aködamunÅinambuk akÅegöra kusum eÅgimakzin. Mewö eÅguaÅgiringa Anutugö jemesoholÅe aÅgotmegöra mötzin. MiaÅgöra mötkutukutunini pakpak qezaköba qambaÅ keuÅi keuÅi eÅgimakzin. 29 NöÅön miaÅgöra aum-mörimakzal. KraistnöŠkukösumÅaÅgö qakÅe sölölöhöba inahöm niÅgimakzawi, nöÅön mönö miaÅgö dop bim qeba malakzal. Mewö.

Everything we make is available for free because of a generous community of supporters.

Donate