Galesia 3
PNG1 O Galesia kahapmahap ambazip, uruÅini qahö! NöÅön Jisös Kraist maripomnöŠqegeraÅgö könaÅi mi jeÅine ala jim kondel eÅgialmö, kunÅan nöÅgö andöne kaba kahalalom mem eÅgiiga jaÅjuÅ akze. Mi qahö dop kölja. 2 Yuai mohot-töp qesim eÅgibiga jiget mötmamgö mötzal: EÅön UÅa TöröÅi mi mönö denöwö aka buÅa qem aÅguget? I Köna keu wuataÅgögeraÅgöra aka qahöpmö, Ãlöwak BuÅa möta Jisös möt narigetka UÅa mi uruÅine ali buÅa qem aÅguget. NöÅön keu mia ölum eÅgubapuköra kinda uruÅini kuÅguzal. 3 Mia ölum eÅguyök tandöktandök meleÅda mötmötÅini mosöta kahalalom akze. Mutuk UÅa TöröÅan uruÅine geba inahöm eÅgiiga könaÅi könahiba angetmö, kunbuk Mosesgö Köna keugö könaÅe geba anakze. Nalö kewöÅe nanÅini ösum qakÅe solanÅi akingö esapkömakze me? ÃsumÅini miaÅön mönö qahö dop kölja. 4 Kraistköra aka sihimbölö gwötpuk ak eÅgigetka qakÅine öÅgöyöhi, mi mönö öne töhön möta bisiba malget me? ÃlÅi qahö aiga mi mönö ölÅa öne töhön bisiget. MiaÅgöra iÅini mönö uruqahö ambaziwa malje. 5 MiaÅgöra AnutunöŠUÅa TöröÅi eÅgiba sutÅine aÅgöletot ösum-mumuÅambuk memakzawi, mi eÅön BuÅa keuÅi möta Jisös möt narimakzeaÅgöra aka memakza. Köna keu wuataÅgömakzeaÅgöra aka mi qahö memakza. Qahö. Keu mi kude ölum eÅguma. Mewö. 6 Keu miaÅgö dop AnutunöŠAbraham ak waÅgiiga mi BuÅa keunöŠkewö ohoget ahöza, “AbrahamnöŠAnutu möt narim waÅgiiga eka keuÅi jim teköiga solaniyök." 7 MiaÅgöra Abrahamgö könaÅi mötmöriba kewö mötme: Denike yeÅön Anutu möt narimakzei, yeÅön mönö Abrahamgö undumurupÅi aka malje. 8 AnutunöŠqeljiÅe areÅi kewö alök, “Ambazip Juda qahö yeÅön ni möt narim niÅgigetka keuÅini jim teköbi solanime.” AreÅi mewö ala miaÅgö dop Abrahamgöra Ãlöwak BuÅa keu qeljiÅe kewö jii mörök, “Göhöra aka nöÅgö kötuetnan mönö gölmegö ambazip kambu pakpak yeÅgö qakÅine öÅgöma.” TosatÅan keu mi qeljiÅe ek asariba BuÅa keunöŠohoget. 9 AbrahamnöŠAnutu möt narim waÅgiiga kötuetköm waÅgiiga mötnaripkö bömönjalöÅi ahök. MiaÅgö dop denike yeÅön Abrahamgö dop möt narizei, AnutunöŠi mewöyök kötuetköm eÅgiiga Abrahamgö undumurupÅi akÅe. 10 Mewö akÅemö, körek yeÅön Köna keu wuataÅgöba miaÅgö qakÅe nariba maljei, AnutunöŠmönö jörahöm eÅgiiga malme. Keu mi BuÅa keunöŠkewö ohoget ahöza, “Köna keu KimbinöŠkeu pakpak ohoget ahözawi, kunÅan kun mi körek qahö tem köla wuataÅgömakzawi, AnutunöŠmönö i qesuahöm waÅgiiga malma." 11 BuÅa keu kun kewö ohoget ahöza, “Ambazip solanÅi kungö mötnaripÅan mönö nam köl waÅgiiga köhöiba malma.” MiaÅgöra kunÅan Köna keu wuataÅgöba miaÅön solanÅi akÅamgö mötzawi, yaÅön mönö Anutugö jeÅe qahö solanima. Qahö. Keu mi lök aukÅe kondel eÅgibiga teköza. 12 MötnaripnöŠMosesgö Köna keu qahö nam kölja. Keu miaÅön jöjöpaÅ keu pakpak tem köl teköbingöra urunini kuÅgumakza. Köna yahöt mi nanÅök nanÅök. Köna keugö könaÅi mi kewö jii ohoget ahöza, “Köna keu pakpak tem köla wuataÅgömakzawaÅön mönö köhöiba malma." 13 Köna keu qahö walöÅbinak, mewö malmal köhöikÅi miwikÅaibinak. Mewömö, AnutunöŠnini nanÅi Köna keuÅaÅgö dop qesuahömamgö tököba Kraist melaiiga alabauknini aka sohopnini meyök. BuÅa KimbinöŠkeu kun kewö ohoget ahöza, “Ambazip ip kembaÅe möndöm eÅgizei, AnutunöŠmi körek qesuahöm eÅgiiga malje.” MiaÅgö dop Kraist ipnöŠmöndögetka nanini salupnini aiga AnutunöŠqesuahöm waÅgiiga mewö miaÅön sohopnini meyök. Jöramörahöp neÅgö qaknine öÅgöyöhi, mi qeköyök. 14 Bömönini AbrahamnöŠAnutu möt nariiga kötuetköm waÅgiyöhi, miaÅgö dop kötumötuet miaÅön kian kantri pakpak dop köla yeÅgö buÅaÅina akÅapkö mörök. Mewö möta körek neÅgö sohopnini meyök. Sohopnini meiga Kraist möt nariinga köna kewö ahuma: AnutunöŠUÅaÅi neÅgimamgö keuÅi jöhöyöhi, nini urunini meleÅda UÅa mi ölöp buÅa qem aÅgubin. Mewö. 15 O urumeleÅ alaurupni, nöÅön gölmenöŠmalmalgö söpsöp keuÅi kun kewö jimam: KunöŠbörösamotÅi tosatÅi yeÅgö buÅaÅina akÅapkö keuÅi kambunöŠjiiga jöhögetka ahözawi, mi kunÅan kun qeapköba könaÅgep keu kun qakÅe toroqemamgö osima. 16 Mötket, AnutunöŠjöhöjöhögö keuÅi mi Abraham aka yaÅgö gwölönarökÅi yetköra jiba jöhöi ahöza. BuÅa keu miaÅön “gwölönarökurupki” neÅgöra gwötpuk tandök ewö qahö jizapmö, azi mohotkö tandököra kewö jiza, “Mi göhö gwölönaröki waÅgimam.” Azi mohot mi Kraist. 17 Keu miaÅgö könaÅaÅgöra kewö jizal: Jöhöjöhögö keu miaÅgö ölÅan mönö etmapkö osima. AnutunöŠmi mutuhök jiba jöhöba yambu (yara) 430 teköiga miaÅgöreÅ Köna keuÅi miwikÅaiba Moses waÅgiyök. Köna keu miaÅön mönö jöhöjöhö keuÅi mutuk jiyöhi, mi qeapkömamgö osima. 18 OyaeÅkoyaeÅ akingö kötumötuetÅi mi Köna keu wuataÅgöba miwikÅaibinak ewö, Anutugö jöhöjöhö keugöra qahö toroqeba osiinga öne töhön ahöbapuk. BuÅa keuÅi Abraham waÅgiyöhi, mi öne töhön qahö ahöyökmö, AnutunöŠkeuÅi miaÅgö dop Abraham kötuetköm waÅgiiga oyaeÅkoyaeÅ ahök. 19 Abraham öne kötuetköm waÅgiba Köna keu mi mönö denöwögöra ali ahöza? MiaÅgö könaÅi kewö: AmbazipnöŠköna oÅgita jaÅjuÅ aka malgeraÅgöra AnutunöŠKöna keu mi könaÅgep toroqeba jim miwikÅaiyök. Jim miwikÅaiiga Suep garata yeÅön mi memba eta alabauk azi (namel man, mediator) Mosesgöra indela böröÅe algetka Anutugö jitÅe memba ambazip sutnine kinda jim kutuyök. Köna keu miaÅön nalö dop ahöm öÅgöba galöm köl neÅgimapköra aka qahöpmö, könaÅgep Köna keugö ösumÅan etmapköra mi neÅgiyök. Abrahamgö gwölönarök kungö jöhöjöhö keuÅi neÅgiiga azi miaÅön asuhuyöhi, nalö miaÅgöreÅ Köna keugö ösumÅan eri teköyök. 20 Alabauk azi yaÅön Anutu aka ambazip sutnine kinda keu nup memakza. AnutunöŠjöhöjöhö keuÅi mi alabaukÅi qahöpmö, mönö nanÅak Abraham waÅgiyök. MiaÅgöra oyaeÅkoyaeÅ akingö jöhöjöhö keuÅi mi öÅgöÅgöÅi aiga Köna keuÅi miaÅön nemböÅi akza. Mewö. 21 Mewö aiga Köna keu aka oyaeÅkoyaeÅ akingö jöhöjöhö keu mi auzahot me qahö? SaumbaÅ! AnutunöŠmal köhöibingö Köna keuÅi neÅgibawak ewö, mönö ölÅa Köna keu wuataÅgöba Anutugö jeÅe solanÅi akinak. MiaÅgöra keu yahöt mi qahö auzahot. 22 Qahöpmö, keu yahöt mi nanÅök nanÅök. AnutunöŠjöhöjöhö keuÅi mi mötnarip ambazip oyaeÅkoyaeÅ ak neÅgimamgöra aka ali ahöza. Jöhöjöhö keu miaÅön Jisös Kraist möt narizini, mönö neÅgöreŠölÅambuk akÅapköra möta kewö areÅgöba jiyök, “SiÅgisöndok ambazipnöŠuruÅini qahö meleÅme ewö, mönö öne töhön Anutugö jeÅe qahö solanime.” MiaÅgö könaÅi mi BuÅa keunöŠkewö jii ahöza, “SiÅgisöndoknöŠmönö gölme dop ambazip pakpak gwaröhöm neÅgiiga maljin." 23 Mutuk urunini qahö meleÅninga mötnaripninan qahö asuhuiga Köna keunöŠjöhöba galöm köl neÅgiba gwarö uruÅe misim neÅgiyök. KönaÅgep AnutunöŠmötnaripkö könaÅi indeli asuhuyöhi, nalö miaÅgöreÅ kösö gwarö malmalninan teköyök. 24 Mewö taringa Köna keunöŠmönö böhinina aka Kraistkö könaÅi mötpingöra kusum neÅgimakza. Böhi leuam kusum eÅgigeri, miaÅgö dop keu miaÅön mönö neÅguaÅgita solanÅi akingö mindiÅgöba galöm köl neÅgimakza. Mewö aka Kraistkö könaÅi möt asariba möt narim waÅgiinga keunini jim teköi solanibingöra kuÅgum neÅgimakza. Urunini meleÅninga böhigö nupÅan mönö nalö miaÅgöreÅ teköza. 25 Urunini meleÅninga mötnaripninan asuhuiga Köna keu bapÅe qahö malinga miaÅön böhi ewö qahö toroqeba galöm köl neÅgimakza. Mewö. 26 Körek eÅön mönö Jisös möt narim waÅgigetka ahuahu dölökÅi eÅgiiga Anutugö nahönböraturupÅi aka Kraistpuk qekötahöba kinje. 27 Kraistpuk kinmegöra o melun mem eÅgigeri, körek eÅön mönö Kraist möt aÅgön köla miaÅön maluku tuatÅi ewö esuhum aÅguba yambuk qekötahöba kinje. 28 IÅini körek pakpak Kraist Jisösbuk qekötahöba kingetka mindirim eÅgiiga mohot aka malje. MiaÅgöra Juda aka kantri tosatÅi eÅön Anutugö jeÅe kambu yahöt mi kunbuk qahö akze. NanÅini nupÅini memakzei aka welenqeqe omaÅi akzei, AnutunöŠeÅgehiga kambu yahöt qahö toroqeba akze. Azi ambi eÅön Anutugö jeÅe kambu yahöt qahö toroqeba akze. 29 IÅini Kraistkö buÅaya akze ewö, mönö Abrahamgö gwölönarökÅi yaÅgöreÅök ahuba tinibaniurupÅi malje. Mewö ahuba jöhöjöhö keuÅaÅgö ölÅi oyaeÅkoyaeÅ mi buÅa qem aÅgumeaÅgö dop akze. Mewö.
